Iidne Hansa veetee

Iidne Hansa veetee

Pärnu–Viljandi–Tartu veetee on oletatavalt kunagi liiklemiseks kasutusel olnud veetee. Pärnust läbi Viljandi Tartuni mööda Pärnu, Navesti, Halliste ja Raudna jõge veelahkmel oleva Viljandi järveni ja sealt edasi Tänassilma jõe, Võrtsjärve ja Suure Emajõe kaudu Tartuni.

Minnekon – Üleslaadija oma töö, CC BY-SA 4.0, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=61820388

Pärnu–Viljandi–Tartu veetee kunagist olemasolu on oletatud toetudes vanadele kaartidele, kus Pärnu ja Tartu vahelisi jõgesid ja järvi näidatakse katkematu veesoonena ja kirjutistele, mis osutavad võimalusele liigelda paadiga Tänassilma jõe, Viljandi järve ja Raudna jõe vahel. Veetasemed jõgedes ja järvedes olid varem arvatavasti kõrgemad ning veetee seletaks keskaegse Viljandi ning muinas- ja keskaegse Tartu toimimist kaubanduskeskusena.

Tänapäeval Pärnu–Viljandi–Tartu vahel katkematut veetrassi pole. Pärnust alustades on jõgesid pidi võimalik jõuda Viljandi järvele ja Tartust alustades Tänassilma jõele, kuid Viljandi järve ja Tänassilma jõe lähet, nn Rutsniku Mädajärve eraldab 2,5 km laiune veelahe. 1999. aasta juulis haanjaga trassi läbida üritanute sõnul oli Raudna jõe ülemjooks vette kukkunud puude, kivirahnude, veetaimestiku ja muude takistuste tõttu paadiga väga raskesti läbitav. 2013. aasta majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi analüüsi kohaselt on ka Halliste jõgi kohati isegi kanuuga läbimatu ja Tänassilma jõe esimesed 7 kilomeetrit sisuliselt hoopis soo.

Ants Viires on maininud, et ülesvoolu veeti paate kaldalt inimjõul, samuti olid lohistuskohad kasutusel kogu Euroopas, sealhulgas ka Hansa Liidu veeteedel.Arheoloog Marika Mägi hinnangul oli veetee kasutusel ennekõike viikingiajal ja võib-olla ka veidi pärast seda. Arheoloog Mauri Kiudsoo aga rõhutab, et viikingiajal olid kasutusel olevad jõelaevad madala süvisega ja lohistuskõlbulikud. Kesk-Eestit läbiva veetee kasutamine aitab seletada, miks tekkisid selle äärde keskaegsed hansalinnad Tartu, Viljandi ja Pärnu.

Pärnu–Viljandi–Tartu veetee süvendamist hakati Amsterdami kaupmehe Johan van Wickevoorti ettepanekul kavandama juba Rootsi ajal kuid plaanid jäid ilmselt ellu viimata. Ka 19. sajandi teisel poolel olevat veetee kasutuselevõttu arutatud. 2005. aastal tegi Arvo Järvet ettepaneku muuta kunagine "Hansatee" süvendamiste, paisutamiste ja puhastamise abil kanuudele läbitavaks ja asutada selleks mittetulundusühing "Viljandi Veetee".

2013. aastal valminud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi analüüs trassi laevatatavaks muutmise võimalustest leidis, et olemasolevaid jõesänge tuleks süvendada ja laiendada ning kaldaid kindlustada 100 km ulatuses ning uus jõesäng kaevata 20 km ulatuses. Projekti maksumust hinnati 120 miljonile eurole, lisaks oletati kulude suurenemist soodes ja rabades toimuva töö tõttu. Kokkuvõttes ei peetud laevatee rajamist põhjendatuks, küll hinnati olemasolevaid veeteid piisavalt kasutatavateks süsta- ja kanuuturismi jaoks.