Tänapäeval Pärnu–Viljandi–Tartu vahel katkematut veetrassi pole. Pärnust alustades on jõgesid pidi võimalik jõuda Viljandi järvele ja Tartust alustades Tänassilma jõele, kuid Viljandi järve ja Tänassilma jõe lähet, nn Rutsniku Mädajärve eraldab 2,5 km laiune veelahe. 1999. aasta juulis haanjaga trassi läbida üritanute sõnul oli Raudna jõe ülemjooks vette kukkunud puude, kivirahnude, veetaimestiku ja muude takistuste tõttu paadiga väga raskesti läbitav. 2013. aasta majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi analüüsi kohaselt on ka Halliste jõgi kohati isegi kanuuga läbimatu ja Tänassilma jõe esimesed 7 kilomeetrit sisuliselt hoopis soo.
Ants Viires on maininud, et ülesvoolu veeti paate kaldalt inimjõul, samuti olid lohistuskohad kasutusel kogu Euroopas, sealhulgas ka Hansa Liidu veeteedel.Arheoloog Marika Mägi hinnangul oli veetee kasutusel ennekõike viikingiajal ja võib-olla ka veidi pärast seda. Arheoloog Mauri Kiudsoo aga rõhutab, et viikingiajal olid kasutusel olevad jõelaevad madala süvisega ja lohistuskõlbulikud. Kesk-Eestit läbiva veetee kasutamine aitab seletada, miks tekkisid selle äärde keskaegsed hansalinnad Tartu, Viljandi ja Pärnu.